Väikelaevajuhi tunnistus ja seos paadimootorite võimsusega

Veesõidukite arvukus Eestis on aktiivses kasvutrendis ja tihti võib tekkida ostu alles kaaluval tulevasel veesõiduki omanikul küsimus, millise paadi juhtimiseks peavad olema ka paadijuhi load ehk ametlikus keeles väikelaevajuhi tunnistus?

Hea meel on tõdeda, et koos huvi suurenemisega meresõidu vastu on kasvanud huvi ka laevajuhi kursuste vastu.  Viimastel aastatel on Transpordiameti poolt välja antud esmaste väikelaevajuhi tunnistuste arv stabiilset kasvutrendi näidanud. Inimesed on saanud aru, et selline vabaajaveetmise viis on palju nauditavam ja ohutum, kui tunda reegleid ning olla teadlik, kuidas ohtusid vältida.

Nagu igal pool liikluses, on ka veeliikluses omad reeglid: laevade kokkupõrke vältimise eeskiri ning sisevetel liiklemise kord. Igasuguse veesõiduki juhtimiseks veeteedel peavad olema asjakohased teadmised ja oskused, mis võimaldavad igas olukorras teil ja teie kaasreisijatel ennast mugavalt tunda ning vett mööda liiklemist nautida.

Kuid vaatame üle ka need olulised punktid, mida ütleb Mereohutuse seadus, mis reguleerib väikelaevade ja teiste veesõidukite ohutust.

Kas teadsid, et väikelaevajuhi loa nõudel on üheks teguriks sinu paadimootori võimsus?

Väikelaevajuhi tunnistust on vaja veesõiduki juhtimiseks, mille kogupikkus on 2,5–24 meetrit,  purjepind on üle 25 m² või paadimootori võimsus üle 25 kW (näiteks paadid, purjejahid, kaatrid ja muud sellised), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, sõltumata registrikuuluvusest. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas ja muu selline.)

Siinkohal pane tähele, et kuigi seaduses on paadimootorite võimsus antud kilovattides, siis meremehed räägivad paadimootorite puhul hobujõududest – 25 kW on 30 hobujõudu (hp). Ka tehase poolt paadimootoritele paigaldatud etikettidel on nende võimsus toodud hobujõududes.

Veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 m2 või paadimootori võimsus kuni 25 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab:

• valgel ajal
• hea nähtavusega merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast
• sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast

Väikelaeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus, laevajuhi meresõidudiplom või -kutsetunnistus või siseveelaeva laevajuhi diplom. Väikelaeva juhi teadmised ja oskused on kehtestatud  Vabariigi Valitsuse poolt.

Kui väikelaeva kasutaja ei ole ise selle omanik, vaid on veesõiduki kasutamiseks rentinud või sõbralt laenanud, siis peab tal kaasas olema ka veesõiduki kasutusõigust tõendav dokument.

Väikelaevajuhi tunnistus saamiseks tuleb olla vähemalt 15 aastat vana ning omada tervislikku seisundit, mis vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele.

Väikelaevajuhi tunnistuse väljastab Transpordiamet ja see kehtib kümme aastat.

Väikelaevajuhi tunnistuse taotlemiseks vajaliku ettevalmistuse saab omandada  kas riigi poolt tunnustatud koolitaja kursustel osaledes või iseseisvalt õppides.

Sobiva koolitaja võib leida, kui sisestada Google otsingusse „väikelaevajuhi koolitus“, kuid kontrollige kindlasti ka teenusepakkuja tegevusloa olemasolu ning selle kehtivust Majandustegevuse registrist.

Väikelaevajuhi tunnistusele märgitakse lubatud sõidupiirkond vastavalt väikelaevajuhi väljaõppele. Sõidupiirkondadeks võivad olla:  meri ja siseveed.

Meresõidud jaotuvad omakorda lähi- ja rahvusvahelisteks sõitudeks:

Lähisõit on meresõit Läänemerel, sisenemiseta Kieli kanalisse ja jäädes Kattegati väinas Skageni neeme paralleelist lõuna poole. Rahvusvaheline meresõit  on meresõit väljaspool kohalikku rannasõitu, mille ajal sisenetakse välisriigi sadamasse, ja meresõit väljaspool lähisõitu.

Laevatatavad siseveed on Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900’N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864’N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059’N laiuskraadini.

Merega ühenduses olevad siseveed on Narva jõe alamjooks tammini, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900’N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864’N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059’N laiuskraadini.

Ka juhul, kui sinu kasutuses oleva veesõidukiga liiklemiseks pole otseselt juhiluba nõutud, tuleb väikelaevajuhi koolituse läbimine ikkagi kasuks. Et hädaolukorras oleks olemas oskus õigesti käituda, on hea läbida ka esmaabikoolitus ja raadioside operaatori kursus.